Meditsiini ja tervishoiu alused

20. Veebruaril käis Maarika Kurrikoff meile rääkimas sotsiaaltööst. Alguses rääkis ta natuke endast, kes ta on, kus ta töötab, kus ta on töötanud ja õppimas käinud. Siis aga sukeldus kohe teemasse. Ta rääkis meile hästi pikalt, milliseid toetusi riik neile ja puuetega inimestele annab. Kuidas on nad teinud vanainimeste korterid või puuetega inimeste korterid neile turvalisemaks, palju nad aastas jõuavad seda teha ja palju selleks raha kulub.  Samuti rääkis meile erinevatest eakate rühmadest, millesse on vanematel inimestel võimalik minna. Dementsusega inimestele on niiöelda 7- päevane lasteaed välja mõeldud, kuhu siis saadetakse dementsusega sugulane ja õhtul saadakse kätte. Seal nad tegelevad selle patsiendiga – toidavad, mängivad, teevad erinevaid tegevusi. Siis on veel võimalik puudega/invaliidil inimesel tellida endale transport, mis teda veab edasi-tagasi. Rõhutas meile, et kõik nõuab väga palju raha.  Aitäh, et Maarika leidis selle aja meiega rääkida oma tööst ja võimalu...

Käisime kuulamas kardioloogia loengut, mida pidas dr Kristina Lotamõis ja ühtlasi ka Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlane. Esialgu rääkis ta meile info aegumisest, mis on üks meditsiini eripäradest. Meditsiinis on väga palju infot: ühe patsiendi kohta peab ära lugema kõik esindatud info, millega võib vältida patsiendi olukorra halvenemist ja/või surma. Järgmisena alustasime meie loenguteemaga, milleks oli kardioloogia, esimeseks rääkis dr Lotamõis meile kardioloogi tööst, mille hulka kuulub ambulatoorsete vastuvõttude tegemine ning mida see endast kujutab. Näiteks osutavad kardioloogid mittemedikamentoosset ravi: patsientide ja perekonna harimine (räägivad kaalujälgimisest, dieedi pidamisest, ebanormaalsest kaalukaotusest, suitsetamisest jms). Peale seda käisime põgusalt läbi tööst osakonnas. Mõnda aega rääkisime lühidalt südame põhimõttest ning kuidas töötab süda. Meile kirjeldati südant kui süsteemi osa. Süsteemi alla kuuluvad veresooned, ajamid ehk õõned ja klapid, energia, mida süda ...

                                                Pilt: TÜK SA kõrvakliinik   7. veebruaril käisime TÜK SA kõrvakliinikus kuulamas loengut kõrva-nina-kurguhaigusetest. Loengut viis meile läbi doktor Indrek Aus. Kurguhaigustest on enim levinud just angiin ehk tonsilliit, mis on krooniline kurgumandlite põletik. Kurgumandlitel on krüptid ehk väiked vaod, kuhu kogunevad erinevad toiduosakesed ja bakterid. Tervete kurgumandlite krüptid on isepuhastuvad, haiged seevastu ei puhastu ja tekib kurgumandlipõletik. Põletiku korral tekib mandlitele enamasti iseloomulikud mädakorgid ja mandleid pigistades eraldub tahke või sültjas mäda. Õnneks on ravi võrdlemisi lihtne. Selleks on kurgumandlite eemaldamine. Operatsioon kestab keskmiselt 30min, kuigi see operatsioon on su...

Meile pidas loengut dr Alan Altraja, Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlane. Tunni alguses rääkisime üldiselt ja lühidalt kopsudest,sagedamini esinevatest kopsuhaigustest, nende põhjustest, riskiteguritest, sümptomitest ja diagnoosimisest. Tunni jooksul näidati meile: terve vs haige kopsu pilti; normaalse ja muutunud alveooli gaasivahetuse ja vereringe pilti ning räägiti, mis muutub, kui alveoolis on näiteks haiguslik takistus, kahjustus jms; kopsu füsioloogilise gradiendi pilti: perfusioon (kopsu läbivoolavus), ventilatsioon, tasakaal. Dr Altraja rääkis samuti ka hingamisteede jaotumisest: hingamisvälised- ja sisesed (alates 2. hargnemisjärgust). Tunni jooksul tõi ka meie gümnaasiumi vilistlasest pulmonoloog palju näiteid erinevatest juhtudest. Loengu teemasse süvitsi minnes räägiti meile radio bioloogilise uuringu pildi ehk röntgenpildi analüüsimisest ning selle puudustest: pildil olevad organid ja luud projetseeruvad üksteise peal ning peavad olema teadmised ja info patsiendi kohta, et...

17. Jaanuaril käis meile loengut andmas dr. Made Laanpere.  Sissejuhatuses rääkis meile, milline näeb välja günekoloogi töö ja mis see endast kujutab. Pärast seda kõneles oma saavutustest, nt suutsid nad kolleegidega ära muuta, seksuaalvahekorra vanusepiirangu. Enne oli 14. aastaselt nüüd 16. aastaselt. Järgmiseks hakkas ta jutustama, millised seksuaalseadused Eestis kehtivad ja kui suurte vanustevahega inimesed on nende juurde sattunud. Seksuaalhaigustele ja vahekorrale pööras tähelepanu. Kaitsevahenditest rääkis põhjalikult. Soovitas küsimuste korral minna seksuaaltervise kliinikusse, mis asub Vaksali tänaval. Loengu lõpus tuli teemaks naiste menstruatsioonid ja kõik sellega seonduv. M.Laanpere sõnutsi peaksid naistel olema mittevalulik veritsus, mis on beebipillide võtmisega seotud. Täname Made Laanpere, kes leidis selle aja, et meid harida. Aitäh!  Teksti autor, Annika Tiirats

    Pilt: Inimese silma läbilõige (Wikipeedia)   10. veebruaril külastasime taaskord Tartu Ülikooli kliinikumi. Seekord oli õppekäigu teemaks silmahaigused, millest rääkis meile doktor Marko Pastak. Õppekäigu esimeses pooles nagu tavaliselt oli loeng. Alguses korrati meile üle silmaehitus ning kuidas vaadeldavad objektid läätse kaudu võrkkestale kujutatakse. Kuigi enamus anatoomias oli juba varasemast tuttav, oli seda hea korrata ning sain ka uusi teadmisi. Nimelt polnud mul varasemalt aimugi silmarõhu tähtsusest.  Seejärel mindi edasi uudsemate teemadeni, milleks olid silmahaigused, -traumad, -operatsioonid ja -kontrolli viisid. Silmahaigustest olid minu jaoks uus just glaukoom , mis on silmanärvi pöördumatu kahjustumine silmasisese rõhu tõusu tõttu. Äärmiselt vahva oli ka vaadata videosid silmaläätse vahetusest. Kui silmalääts kahjustada saab on neid võimalik vahetada kunstläätsede vastu, mis on tehtud akrüülist.  Minu jaoks oli üllatav teadmine see, et kergem...