Meditsiini ja tervishoiu alused

Oma üheteistkümnendal õppepäeval käisime Biomeedikumis kuulamas loengut-praktikat südame- ja veresoonkonnast, mida viis meile läbi õppejõud Helen Zirnask.  Loeng oli minu jaoks suhteliselt kordav, kuid suubus teemades ka peensusteni, mida õpetatakse ainult kõrgkoolides ja ülikoolides. Sain teada mitmeid huvitavaid ladinakeelseid nimetusti, näiteks dextera  on parem ja sinistra on vasak. Õppejõud rääkis ka pikalt meile loote vereringest. Huvitav näitena või tuua siia loote vereringe iseärasusi. Loodetel on üks veresoon nimega ductus venosus , mis ühendub läbi maksa loote alumise õõnesveeniga. Pärast lapse sündi ductus venosus  taandareneb nädala jooksul ning tema uueks nimetuseks saab ligamentum venosum .  Pilt loote veresoonkonnast (vasakul) võrreldes täiskasvanu omaga (paremal) Loengu praktilises pooles oli meil võimalus prepareerida laibal selja nahka. Kõik soovijad said proovida ja arvaksin, et see edenes meil päris kenasti. Loeng oli sel korral küll mõnevõrra kor...

  Oma kümnendal õppepäeval käisime Biomeedikumis kuulamas loenguid "Keskkond ja inimese tervis (ehk kuidas keskkond mõjutab tervist?)", mida viis läbi Ene Indermitte, MPH, PhD ja "Milleks meile epidemioloogia?", millest rääkis meile Katrin Lang, PhD.   Tervist mõjutavateks teguriteks on 10% arstiabi, 20% geneetilised eeldused, 20% keskkond ja 50% eluviis. Kui eelmine kord oli loengus juttu inimese eluviisist, siis seekord räägiti meile keskkonna mõjust inimese tervisele.  Keskkonna ohutegurid on järgnevad: füüsikalised (kiirgused) keemilised (inimest ohustavad kemikaalid) bioloogilised(viirused, bakterid) ergonoomilised/füsioloogilised (sundasendid) psühho-sotsiaalsed (inimese suhted teistega) Kokkuvõtlikult nimetatakse neid eksposoomiks. Eksposoom on väliste keskkonnateguritega kokkupuute mõõdik, mis summeerib kõik isiku eluajal toimunud kokkupuuted. Ajaloo vältel on inimesed õppinud keskkonnariskidega elama ja nendest n-ö üle olema. Kui varem võis inimeste peamise...

  Oma üheksandal õppepäeval käisime Biomeedikumis kuulamas loengut rahvatervishoiust. Loengut viis meile läbi tervise edendamise lektor Inga Villa. Loengu esimeses pooles räägiti meile süvitsi peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi struktuurist ja tervisenäitajatest.  Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut alustas oma tegevust minu üllatuseks alles aastal 2016, kui juhtimis- ja struktuurireformi käigus ühinesid tervishoiu instituut, peremeditsiini kliinik ja õendusteaduse osakond. Instituudi struktuuri ja tegevuste kohta on võimalik ka pikemalt lugeda aadressil:  https://tervis.ut.ee/et/sisu/instituudist . Sain teada, et tervist loetakse täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundina ja mitte ainult haiguse või kehalise puude puudumine nagu on WHO (World Health Organisation) öelnud aastal 1947. Tervise enda alaliikideks võib lugeda vaimset ja füüsilist tervist. Tervisemõjuriteks või -teguriteks on: bioloogilised tegurid: vanus, pärilikkus, sugu indi...

 Oma kaheksandal õppepäeval käisime Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kuulamas loengut-praktikat uriinist ja selle analüüsimisest. Loengut viis läbi meile vanemlaborant Kaido Liiv. Loengu käigus sain palju teada uriini uurimise meetoditest läbi ajaloo. Hippokratese ajal pandi tähele, et sipelgad läksid mõne inimese uriini juurde maiustama rohkem ja kiiremini kui teise juures. Põhjus seisnes selles, et selle inimese uriin sisaldas glükoosi. Sellega sai kindlaks teha kas inimesel on diabeet või mitte. Vana-Egiptuses kasutati uriini rasedustestina. Selleks, et määrata rasedust, võeti üks nisu ja üks odra teradega kott ning naine pidi nendesse kottidesse urineerima. Mingi aja möödudes pidid kottides olevad terad idanema. Kui hakkasid idanema odra terad oli oodata poissi, kui nisu siis tüdrukut. Kui vili ei idanenud, siis ei olnud naine rase. Hoiatuseks, kui keegi tahab seda kodus järgi proovida. Tegemist on siiski väga vananenud tehnikaga ega pruugi viia ka õigele vastusele. Seetõttu soovita...