Rahvatervishoid II (12.04.2022)

  Oma kümnendal õppepäeval käisime Biomeedikumis kuulamas loenguid "Keskkond ja inimese tervis (ehk kuidas keskkond mõjutab tervist?)", mida viis läbi Ene Indermitte, MPH, PhD ja "Milleks meile epidemioloogia?", millest rääkis meile Katrin Lang, PhD.

 

Tervist mõjutavateks teguriteks on 10% arstiabi, 20% geneetilised eeldused, 20% keskkond ja 50% eluviis. Kui eelmine kord oli loengus juttu inimese eluviisist, siis seekord räägiti meile keskkonna mõjust inimese tervisele. 

Keskkonna ohutegurid on järgnevad:

• füüsikalised (kiirgused)
• keemilised (inimest ohustavad kemikaalid)
• bioloogilised(viirused, bakterid)
  
• ergonoomilised/füsioloogilised (sundasendid)
• psühho-sotsiaalsed (inimese suhted teistega)

Kokkuvõtlikult nimetatakse neid eksposoomiks. Eksposoom on väliste keskkonnateguritega kokkupuute mõõdik, mis summeerib kõik isiku eluajal toimunud kokkupuuted.

Ajaloo vältel on inimesed õppinud keskkonnariskidega elama ja nendest n-ö üle olema. Kui varem võis inimeste peamiseks probleemiks olla perioodilised näljahädad ja hauda viivad nakkushaigused, siis tänapäeval on osatud nendest niivõrd kuivõrd üle olla. Tänapäeval võiks probleemideks pidada pigem globaalmuutuseid.

Keskkonna tervisemõjud võib jagada kaheks:

• akuutne - lõhiajaline kokkupuude (väga kõrged saastetasemed lühiajaliselt)
• kumulatiivne - pikaajaline kokkupuude (madalad saastetasemed pika aja jooksul)

Akuutse tervisemõjuna võib välja tuua näiteks põlengutes tekkinud tossupilved, kui isik selle sees viibib. Kumulatiivse alla loetakse näiteks suitsetamist või karastusjookide pidevat tarvitamist.

Loengu esimesest poolest sain ka teada seda, et melanoomi ehk nahavähki haigestumine on Eestis kümne aasta jooksul kasvanud poole võrra. Kui aastal 2010 oli juhtude arv 100 000 elaniku kohta 8,4 siis aastaks 2015 oli see arv tõusnud 17,1-le. Põhjuseks on osoonikihi hõrenemine, mille tõttu pääseb läbi rohkem UV-kiirgust, mis on melanoomi põhjustav keskkonnategur.

Loengu teises pooles oli juttu epidemioloogiast. Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib piiritletud rühmal esinevate haiguste esinemist ning haigust põhjustavaid tegureid. Samuti ka uurimustulemuste rakendamist haigusega seotud probleemide lahendamisel rahvastikrühmades.

• epi - kohal
• demos - inimesed
• logos - teadus

Analüüsisime uurimustööde artikleid koos loengupidajaga ja tõime arutelus välja, mis nendes uurimustöödes on head ja mida oleks meie arvates saanud paremini teha. 

Mulle väga meeldis loengupäev, iseäranis loengu teine pool kuna polnud kunagi varem epidemioloogiast kuulnud ning sain paljut uut teada.

Teksti ja piltide autor,

Kristiina S.