Pulmonoloogia (31.01.23)
Meile pidas loengut dr Alan Altraja, Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlane. Tunni alguses rääkisime üldiselt ja lühidalt kopsudest,sagedamini esinevatest kopsuhaigustest, nende põhjustest, riskiteguritest, sümptomitest ja diagnoosimisest. Tunni jooksul näidati meile: terve vs haige kopsu pilti; normaalse ja muutunud alveooli gaasivahetuse ja vereringe pilti ning räägiti, mis muutub, kui alveoolis on näiteks haiguslik takistus, kahjustus jms; kopsu füsioloogilise gradiendi pilti: perfusioon (kopsu läbivoolavus), ventilatsioon, tasakaal. Dr Altraja rääkis samuti ka hingamisteede jaotumisest: hingamisvälised- ja sisesed (alates 2. hargnemisjärgust).
Tunni jooksul tõi ka meie gümnaasiumi vilistlasest pulmonoloog palju näiteid erinevatest juhtudest. Loengu teemasse süvitsi minnes räägiti meile radio bioloogilise uuringu pildi ehk röntgenpildi analüüsimisest ning selle puudustest: pildil olevad organid ja luud projetseeruvad üksteise peal ning peavad olema teadmised ja info patsiendi kohta, et saada aru, millised on kopsuvälised, millised kopsusisesed esemed. Samuti räägiti meile lühidalt kopsupiltide uuringute etappidest. Huvitavaks osutus vähirakkude teema. Nimelt on vähirakud väga aktiivsed rakud, mis metaboliseerivad palju glükoosi. Antud kasvajarakke leitakse glükoosi, millel on ära võetud üks hüdroksüül- e OH-rühm ning selle asemel ühele vesinikule liidetud fluoori ühend, abil.
Tunni jooksul saime analüüsida kopsupiltide ning meile räägiti ka mõnest kopsuhaigusest: krooniline ehk pikemalt kestev köha - jätkuv või korduv köha, mis on kestnud vähemalt 8 nädalat (lastel 4 nädalat); pneumoonia ehk kopsupõletik, selle lõpliku diagnoosi kriteeriumid, selle teket soodustavad peamised tegurid, tunnused ja haiguspilt; kopsuvähk - tunnused, kuidas näha röntgenil; mäda-õhkrind ehk püopneumoora, mis on ravimata pneumoonia sagedane tüsistus - ravitakse mäda eemaldamise teel; mitteparanev kopsupõletik jt. Süvitsi rääkisime astmast ehk bronhiaalastmast, selle definitsioonist, tekkest ning mis vaevusi võivad tekitada tegurid; sümptomitest ja nende tekke alustest näidati nende pilte. Lisaks rääkisime ka astmaatilisest hingamisteede põletikust ja remodelleerumise (ümber moodustumise) praktilistest tagajärgedest ning astmaatiku ravi juhtimise tsüklist.
Viimane kopsuhaigus, millest meile räägiti, oli krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK. Meile räägiti KOKi definitsioonist ja näidati põletiku, tekkemehhanismide ja progresseerumise pilte; ravimise meetmetest, tekkest ja kiirema edasiarenemise teguritest ning sellega kaasuvatest haigustest, ägenemisest (mõjud ja tagajärjed). Ühtlasi näidati meile emfüseemi e kopsupuhituse, tihti ütlevad patsiendid, et neil on "kopsude laienemine": kompuutertomograafia jm pildid. Dr Altraja mainis ka küsimusi, mida küsitakse patsiendilt köha puhul: kas köha kuiv või rögane, selle intensiivsus, kestus, algus, röga intensiivsuse muutumine, röga iseloomustus aja jooksul.
Kõige huvitavamaks teemadest osutus suitsetamine, näiteks saime teada suitsetajate elukäigust, millal teadustati, et suitsetamine tekitab vähki (50-ndate lõpus). Mis minu jaoks aga tuli uue infona, oli see, et kui kaua suitsetatakse, siis see tekitab RNA remodelleerumist. Huvitavaks aga samas ka kõige levinumaks võrdluseks tavalise sigaretiga toodi e-sigaretid ja nende vedelikud: kas on kahjutumad kui suits. Lisaks räägiti meile ka hetkel väga aktuaalsest teemast, COVID-19, selle ajalistest definitsioonidest, mida tagab vaktsineerimine ning saime võrrelda vaktsineeritud ja vaktsineerimata haigestunud inimeste kopsupilte. Tunni lõpus tõi meile dr Altraja ka kopsuhaiguse ja vananemise paralleelid, nimelt terved kopsud tagaksid inimesele 140 eluaastat, kuid kahjuks inimene ise pole võimeline nii vanaks elama erinevatel põhjustel.
Teksti autor,
Tunni jooksul tõi ka meie gümnaasiumi vilistlasest pulmonoloog palju näiteid erinevatest juhtudest. Loengu teemasse süvitsi minnes räägiti meile radio bioloogilise uuringu pildi ehk röntgenpildi analüüsimisest ning selle puudustest: pildil olevad organid ja luud projetseeruvad üksteise peal ning peavad olema teadmised ja info patsiendi kohta, et saada aru, millised on kopsuvälised, millised kopsusisesed esemed. Samuti räägiti meile lühidalt kopsupiltide uuringute etappidest. Huvitavaks osutus vähirakkude teema. Nimelt on vähirakud väga aktiivsed rakud, mis metaboliseerivad palju glükoosi. Antud kasvajarakke leitakse glükoosi, millel on ära võetud üks hüdroksüül- e OH-rühm ning selle asemel ühele vesinikule liidetud fluoori ühend, abil.
Tunni jooksul saime analüüsida kopsupiltide ning meile räägiti ka mõnest kopsuhaigusest: krooniline ehk pikemalt kestev köha - jätkuv või korduv köha, mis on kestnud vähemalt 8 nädalat (lastel 4 nädalat); pneumoonia ehk kopsupõletik, selle lõpliku diagnoosi kriteeriumid, selle teket soodustavad peamised tegurid, tunnused ja haiguspilt; kopsuvähk - tunnused, kuidas näha röntgenil; mäda-õhkrind ehk püopneumoora, mis on ravimata pneumoonia sagedane tüsistus - ravitakse mäda eemaldamise teel; mitteparanev kopsupõletik jt. Süvitsi rääkisime astmast ehk bronhiaalastmast, selle definitsioonist, tekkest ning mis vaevusi võivad tekitada tegurid; sümptomitest ja nende tekke alustest näidati nende pilte. Lisaks rääkisime ka astmaatilisest hingamisteede põletikust ja remodelleerumise (ümber moodustumise) praktilistest tagajärgedest ning astmaatiku ravi juhtimise tsüklist.
Viimane kopsuhaigus, millest meile räägiti, oli krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK. Meile räägiti KOKi definitsioonist ja näidati põletiku, tekkemehhanismide ja progresseerumise pilte; ravimise meetmetest, tekkest ja kiirema edasiarenemise teguritest ning sellega kaasuvatest haigustest, ägenemisest (mõjud ja tagajärjed). Ühtlasi näidati meile emfüseemi e kopsupuhituse, tihti ütlevad patsiendid, et neil on "kopsude laienemine": kompuutertomograafia jm pildid. Dr Altraja mainis ka küsimusi, mida küsitakse patsiendilt köha puhul: kas köha kuiv või rögane, selle intensiivsus, kestus, algus, röga intensiivsuse muutumine, röga iseloomustus aja jooksul.
Kõige huvitavamaks teemadest osutus suitsetamine, näiteks saime teada suitsetajate elukäigust, millal teadustati, et suitsetamine tekitab vähki (50-ndate lõpus). Mis minu jaoks aga tuli uue infona, oli see, et kui kaua suitsetatakse, siis see tekitab RNA remodelleerumist. Huvitavaks aga samas ka kõige levinumaks võrdluseks tavalise sigaretiga toodi e-sigaretid ja nende vedelikud: kas on kahjutumad kui suits. Lisaks räägiti meile ka hetkel väga aktuaalsest teemast, COVID-19, selle ajalistest definitsioonidest, mida tagab vaktsineerimine ning saime võrrelda vaktsineeritud ja vaktsineerimata haigestunud inimeste kopsupilte. Tunni lõpus tõi meile dr Altraja ka kopsuhaiguse ja vananemise paralleelid, nimelt terved kopsud tagaksid inimesele 140 eluaastat, kuid kahjuks inimene ise pole võimeline nii vanaks elama erinevatel põhjustel.
Teksti autor,
Aleksandr Popenov
Comments
Post a Comment