Sissejuhatus meditsiini ja tervishoidu (14.09.2021)

Oma teisel õppepäeval käisime TÜ (Tartu Ülikool) Kliinilise geneetika keskuses (Puusepa 2, Tartu), kus meile andis loengut Tatjana Oolo, kes rääkis meile tervishoiust, meditsiinist ja õendusest.

Alustuseks räägiti meile Eesti meditsiini ajaloost. Toon välja mõned minu jaoks huvitavamad:

•  01.05.1804 asutati TÜ Kliinikum
• 1920-22 üleminek eesti keelele haiguslugudes ja asjaajamistes
• 1964 esimene edukas elustamine
• 1967 esimene neerusiirdamine
• 1983 laserseadme kasutuselevõtt silmaoperatsioonidel
• 1993 esimene luuüdisiirdamine
• 1995 sündis esimene laps kehavälise viljastamise teel
• 2010 esimene kopsusiirdamine
  

Oli väga huvitav kuulda erinevatest ajaloolistest suursündmustest. Eriliselt pakkusid mulle huvi erinevad protseduurid. Kuna siirdamised on tänapäeval väga laialt levinud, tuli see mulle suure üllatusena, kui hiljuti meil näiteks esimene kopsusiirdamine oli. 

Õppisin ka sellised väljendeid nagu "gastroskoopia" (seedetrakti ülaosa uuring, mis võimaldab uurida söögitoru, magu ja kaksteistsõrmiksoolt painduva optilise instrumendi (endoskoobi) abil) ja "kompuutertomograafia (KT)" (on ioniseerivat kiirgust kasutav radioloogiline uurimismeetod, mis võimaldab inimkehast saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi).

Õenduse kohapealt toodi välja isik nimega Florence Nightingale, keda peetakse kaasaegse õenduse rajajaks. Ta oli Krimmi sõjas (1853–1856) haavatud sõdurite põetaja. Seal olles pani ta tähele mitmeid faktoreid, mis parandasid ja edendasid haavatute tervist ja paranemist. Tähtsateks faktoriteks olid puhtus, värske õhk, piisav soojus, toitu mitmekülgsus ja piisav puhkus. Neid faktoreid rakendades vähenes sõdurite suremus tunduvalt ning aastal 1907 pälvis Nightingale esimese naisena Teeneteordeni.

Huvitava faktina ning meile edaspidiseks teadmiseks toodi välja ka seda, et tervishoiutöötajateks nimetatakse meditsiiniõdesid ja ämmaemandaid ning meditsiinitöötajateks ainult arste. Olevat olnud mitmeid olukordi, kus ajakirjanduses kasutati neid mõisteid valesti ning seetõttu ka levitanud valeinfot. 

Lühidalt räägiti veel kraadiõppest, võimalustest tööturul ja üldiselt meditsiinieriala nõuetest ning ka TÜ Kliinikumi ravikeskkonnast ja juhtimisstruktuurist.

Kokkuvõttes oli loengut väga huvitav kuulata. Loengupidaja oskas rääkida teemadest põhjalikult ja tuua välja ka elulisi näiteid ja olukordi, mitmeid, mis olid ka tema endaga juhtunud. Kindlasti oli väga kasulik saada ka põhjalikumat taustainfot Eesti ning täpsemalt Tartu meditsiini õppe- ja töövõimalustest kuna soovin edaspidi meditsiinierialal õppida.

 

Pilt: TÜ Kliinilise geneetika keskuse hoone

Pildi allikas: https://et.m.wikipedia.org/wiki/Fail:Tartu_Maarjam%C3%B5isa_kliiniku_hoone,_Puusepa_2.JPG

Teksti autor,

Kristiina S.