Sissejuhatus füsioloogiasse (25.01.2022)

Oma seitsmendal õppepäeval käisime Biomeedikumi auditooriumis kuulamas loengut-praktikat füsioloogiast. Loengut pidas meile Tartu Ülikooli õppejõud Andres Soosaar.

Kohale jõudnud, jagas õppejõud meid nelja viie-kuuesesse gruppi. Igal grupil oli oma tegevus - EKG, kõõlusreflekside uurimine, arteriaalse vererõhu mõõtmine, nägemismeele ja naha puutemeele ruumilise eristusläve määramine.

Esimesed pool tundi tegi õppejõud meile sissejuhatuse füsioloogiasse ning rääkis ülevaatlikult grupi teemadega seostuvast füsioloogiast. Sain teada, et termin füsioloogia tuleneb kreeka keelsest sõnast physiologia, mis tõlkes tähendab looduseuurimine. Selle termini esimese määratluse pakkus prantsuse arst ja õpetlane Jean Fernel 16. sajandil. Sõltuvalt uuritava organismi kuuluvusest eristatakse inimese, looma-, ja taimefüsioloogiat.

Meile tutvustati iga grupi teema ajalugu. Vererõhu mõõtmise kohta sain teada, et esimesest korda mõõdeti seda hobuse kaelal olevast arterist klaasist toru abil, kus oli siis näha veesamba kõrguse (vererõhu) rütmilisi kõikumisi.

Hale's experiments to determine blood pressure of a horse (Booth J., 1977)  | Download Scientific Diagram 

 https://www.researchgate.net/figure/Hales-experiments-to-determine-blood-pressure-of-a-horse-Booth-J-1977_fig3_308975628

 Vererõhku on võimalik mõõta Riva-Rocci meetodil, kus määratakse vererõhk mansetiga õlavarrele rõhku avaldades ja pulssi palpeerides. Rõhku tõstetakse kuniks pole enam pulssi randmel tunda. Siis lastakse rõhul vaikselt langeda. Kui pulss jälle ilmub võrdub õhurõhk mansetis süstoolse vererõhuga. Selle meetodiga pole võimalik korrektselt määrata diastoolset vererõhku.

Teise meetodi (see mida meie kasutasime) nimi on Korotkovi meetod. See on ülesehituselt sarnane Riva-Rocci meetodiga, kuid pulsi asemel kuulatakse küünarlohus stetoskoobiga Korotkovi toone ning sellega oli võimalik määrata ka diastoolset vererõhku. 

Päeva praktiline osa oli väga lõbus. Saime gruppide vahel tegevusi vahetada nii et lõpuks said kõik kõike proovida. Kõige raskem oli korrektselt mõõta vererõhku, kuna meil läks ruumis päris lärmakaks ja oli raske Korotkovi toone kuulda. EKG mõõtmine võttis kõige rohkem aega. Mõõtmine toimus spetsiaalse elektroonikaga ja kuna see oli kõigile uus pidime õppejõudu laskma mitu korda uuesti seletada, kuidas see täpselt töötab ja kuidas tulemusi lugeda. 

Olin enim innustatud praktilisest osast, kuna see aitas õpitud teooriat kinnistada ja andis parema aimduse, kuidas see praktikas välja näeb.


Comments

Popular posts from this blog

Eneseanalüüs vol. 2

Sotsiaaltöö (20.02.23)

Sünnitusabi ja günekoloogia (17.01.23)