Anestesioloogia (27.09.2022)

27.09 käisime Tartu Ülikooli kliinikumis anestesioloogia loengul, kus Dr. Jaan Sütt ja Dr. Kerli Vijar tutvustasid meile intensiivravi osakonna tööd ja rääkisid anestesioloogia ajaloost. Doktorid arvasid, et slaididelt rääkime on igav, nad jagasid meid kolme gruppi, igas grupis 8 inimest.

Kolm gruppi läksid kõik erinevasse intensiivravi osakonda. Mina sain käia osakonnas, kus oli kõige raskema seisundiga patsiendid - organite puudulikkus, COVID 19, ajukasvajad. Käinud ära intensiivis suundusime tagasi klassiruumi, kus räägiti meile anestesioloogia kliiniku ülesannetest.

  • Tagada Kliinikumis kõrgkvaliteediline anestesioloogia, intensiivravi ning erakorralisemeditsiini alane arstiabi
  • Tagada arstide diplomieelse ja diplomijärgse õpetamise ning täiendõppe järjepidevus
  • Olla Eesti anestesioloogia, intensiivravi ja erakorralise meditsiini teaduslikuks juhiks ja põhiliseks erialaseks keskuseks


Pilt anestesioloogi masinatest operatisooni ajal


Pärast seda räägiti meile natuke anestesioloogia ajaloost. Millised meetodid olid muinasajal ja kuidas sealt arenes parem ja võimekam anestesioloogia. Saime käia ka erakorralisemeditsiini osakonnas, kus nägime palateid ja tööruume, kus arstid võtavad vastu patsiente.

Kahjuks ei olnud kohe alguses võimalik sinna minna, sest Lõuna-Eestis toimunud avariis viga saanud inimesed toodi EMO-sse. Grupp, kes oli Dr. Jaan Süttiga intensiivravis oleks peaaegu võimalik olnud näha raskes seisundis patsienti, kes toodi sealt avariist, kui kahjuks viidi patsient kohe opisaali. Sellega meie loeng lõppes. Oli väga põnev näha kõiki neid asju ja inimesi, kes meie tervise eest hoolitsevad ja püüavad tagada parima paranemise. Aitäh teile!

Teksti ja pildi autor:

Annika Tiirats

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Eneseanalüüs vol. 2

 Õppepäevade jooksul sain kinnitust endale, et soovin tulevikus jätkata töötamist meditsiinivaldkonnas. Need on andnud ka aimndust, missugust eriala ma täpsemalt sooviksin pürgida. Eriliselt kõnetas mind silmahaiguste loeng ning kaaluksin seda eriala ka tuleviku potentsiaalse erialana. Õppekäikudel osalemine andis mulle parema sissevaate meditsiinivaldkonna erialadesse ja sai näha, missugune on reaalsuses arstide igapäevaelu. Tuhat tänu kõigile, kes meil vastu võtsid ja meile oma erialasi tutvstasid. --Kristiina Soobik Kogu selle kahe perioodi peale, olen näinud ja kuulnud väga põnevaid asju. Olen arenenud teadmiste kui ka oskuste poolest. Õppekäigud on olnud seinast seina, vahel väga uinutavad, vahel just väga huvitavad. Tänu loengutele, olen enda jaoks selgemaks saanud, mida ma soovin edasi õppida. Olen väga tänulik selliste võimaluste ja teadmiste eest. Loodan, et mikrobioloogia tuleb sama põnev :)) Suur aitäh Urmas Tokkole, kes meile neid õppekäike planeerib. Samuti olen väga t...
Read more

Sotsiaaltöö (20.02.23)

20. Veebruaril käis Maarika Kurrikoff meile rääkimas sotsiaaltööst. Alguses rääkis ta natuke endast, kes ta on, kus ta töötab, kus ta on töötanud ja õppimas käinud. Siis aga sukeldus kohe teemasse. Ta rääkis meile hästi pikalt, milliseid toetusi riik neile ja puuetega inimestele annab. Kuidas on nad teinud vanainimeste korterid või puuetega inimeste korterid neile turvalisemaks, palju nad aastas jõuavad seda teha ja palju selleks raha kulub.  Samuti rääkis meile erinevatest eakate rühmadest, millesse on vanematel inimestel võimalik minna. Dementsusega inimestele on niiöelda 7- päevane lasteaed välja mõeldud, kuhu siis saadetakse dementsusega sugulane ja õhtul saadakse kätte. Seal nad tegelevad selle patsiendiga – toidavad, mängivad, teevad erinevaid tegevusi. Siis on veel võimalik puudega/invaliidil inimesel tellida endale transport, mis teda veab edasi-tagasi. Rõhutas meile, et kõik nõuab väga palju raha.  Aitäh, et Maarika leidis selle aja meiega rääkida oma tööst ja võimalu...
Read more

Sünnitusabi ja günekoloogia (17.01.23)

17. Jaanuaril käis meile loengut andmas dr. Made Laanpere.  Sissejuhatuses rääkis meile, milline näeb välja günekoloogi töö ja mis see endast kujutab. Pärast seda kõneles oma saavutustest, nt suutsid nad kolleegidega ära muuta, seksuaalvahekorra vanusepiirangu. Enne oli 14. aastaselt nüüd 16. aastaselt. Järgmiseks hakkas ta jutustama, millised seksuaalseadused Eestis kehtivad ja kui suurte vanustevahega inimesed on nende juurde sattunud. Seksuaalhaigustele ja vahekorrale pööras tähelepanu. Kaitsevahenditest rääkis põhjalikult. Soovitas küsimuste korral minna seksuaaltervise kliinikusse, mis asub Vaksali tänaval. Loengu lõpus tuli teemaks naiste menstruatsioonid ja kõik sellega seonduv. M.Laanpere sõnutsi peaksid naistel olema mittevalulik veritsus, mis on beebipillide võtmisega seotud. Täname Made Laanpere, kes leidis selle aja, et meid harida. Aitäh!  Teksti autor, Annika Tiirats
Read more